“Inimesed virisevad, et lüpsjatöö on raske. Mina lüpsan juba 1300 päeva järjest ilma ühegi vaba päevata. Ja mul on selle 21 aasta jooksul, mis ma siin lüpsnud olen, kõigest 50 vaba päeva olnud,” teatab Raimond Ellik.

Oleme Sõrve poolsaarel Salme külas kunagise sovhoosi lahmaka laudakompleksi juures.
Kui teised teevad sundliigutusi jõusaalis või staadionil, siis see mees liigub joostes mööda pikki laudakoridore, kummardab-kükitab-venitab lehmade all. Tööd on palju, aega vähe.
160pealise lüpsikarja kõrval on talitada sama palju noorloomi, lisaks 50 lihaveist ja 70 lammast-talle. Oma rõõmuks peab Raimond suurlauda käänulistes soppides veel igasuguseid sulelisi – nii kanu, parte kui kalkuneid, kokku 60 ringis. Samuti on 30 küülikut.
Äratuskell tiriseb laudas poole nelja ajal öösel. “Ma elangi praegu laudas. Mul on siin oma tuba. Nii kui pikali viskan, kohe magan ka,” selgitab Raimond Ellik.
Küsimuse peale, kas ta tunneb kõiki lehmi ka nimepidi, vastab Raimond: “Ma tunnen ka udarate järgi kõik oma lehmad ära, nimedest rääkimata.”
Kui mehele soovitada, et võtku ometi mõni puhkepäev ja telligu lauta lüpsma asendustalunik, kostab ta: “Milleks? Ma ei tunne ennast väsinuna.”

Vaata videost, kuidas lehmad Vikerraadiot kuulavad!

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel