On 1940. aastate teine pool. USA keemik Willard Frank Libby annab esimest korda teada teooriast, mida tunneme radiosüsiniku meetodil dateerimisena. Aga see lugu ei ole pühendatud talle. Eestile oli sama oluline üks teine keemik – keegi, kes uskus Libby radiosüsiniku meetodisse ja aitas selle abil muuta meie arheoloogia- ja ajalooteadmisi. Tema nimi on Arvi Liiva. Värskelt loodud radiosüsiniku meetodi laboreid oli terve Nõukogude Liidu peale ainult kaks. Pärnu jõe alamjooksult Pullist tuli juba eelmise sajandi alguses väga palju arheoloogilisi üksikleide, aga tollal ei teadnud veel arheoloogid, kui vanad need on. See teadmine saabus Arvi Liiva loodud laboratooriumi abiga 1967. aastal.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta päevapiletosta artikkel
3 € Osta päevapilet