Koskenkorva. Pangakontor on siit ammu läinud. Neli aastat tagasi ähvardas sääred teha ka sularahaautomaat. Just siis ajas perspektiiv 26 kilomeetrit eemal Seinäjoel sularaha järel käia kohalikul ettevõtjal Järi Mäkil kopsu üle maksa. Ta maksab tänaseni kinni kõik pangaautomaadi ülalpidamiskulud, et kogukond saaks oma asjad aetud siinsamas külas, kus lihtsaid ja leidlikke on teisigi.

"Saana" ja "Elmeri" on kaks odrasorti, mis teevad igal hilissuvel traktorisõidu Koskenkorva tehasesse. Foto: Altia

Saunatrikoo ja viinakraan

Koskenkorvas märkad kohe legendaarset piiritusetehast, mille toodang naudib ikooni staatust kogu maal. Kellele soomlastest ei meenuks nime Koskenkorva või sõna “kossu” kuuldes külapidu, lõbus nädalalõpp või jaanipäev? Nii juba viimased 60 aastat. Aga ammu enne tehast seisab küla servas trahter, iidne puidust mõisakompleks, mida majandab perekond Koskenkorva. Ja see pole nali ega müügitrikk – nime kantakse sirge seljaga juba põlvkondi, ka rahvastikuregistris.

Mõisa mahuvad nii härrastemaja, hotellitubadeks kohandatud aidad, kõrts kui ka saunad. Viimaseid on tükki neli ja neist ühes on maailma ainus viinatrass, mis legendi järgi tuleb sauna otse tehasest. Koskenkorva noorperemehe Jaakko sõnul voolab haljas mööda kunagist 86meetrist veetoru. Ilus lugu! Kraan ise seisab tõsise taba taga ja võti käib sügavale peremehe vestitasku, kust vupsab välja vaid küsimise peale. Kraan suus, ei kümble seal kee

Koskenkorva pere teiseks kingiks maailma kümbluskultuurile on saunatrikoo, pesutükk, mis meenutab kangesti eelmise sajandivahetuse šikke supelkostüüme. Kui varem oli saunatamisega igavene tegu, sest naised ootasid oma korda, mehed oma, siis trikoos julgeb teistega lavale ronida ka häbenemise maailmameister.

Trikoo teeb saunahundi igaühest, ole sa itaallane või ameeriklane. Foto: Henri Juvonen

„Leili mahub suurde sauna võtma mitukümmend inimest,“ kiidab vana peremees Martti Koskenkorva mõisa pooletonnise kerisega sauna. „See on nii hea, et külalised Itaaliast ei raatsinud kord söömagi tulla, sest seda saavat teha ka kodus.”

- Elaniku kohta kasvatatakse 90 476 kilo otra aastas.

- Tehas töötleb 15% kogu Soome odrast.

Odrast väänavad välja viimase

Ei midagi peale odra ja vee – nii vastab kohalik, kui uurid, mis seal Koskenkorvas on. Tõsi, mida lähemale külale rong liigub, seda enam märkad viljapõlde. Ja viljast võetakse siin tõepoolest viimast. Piiritusetehas, küla servas kõrguv tehnoloogiaime neelab 25 tonni otra tunnis. Aasta ringi, ööst öösse ja päevast päeva. Geneetiliselt muundamata oder rändab tehasesse 200 kilomeetri raadiusest ja selle käitlemine on jäägitu nagu külas ikka. Teradest eraldatakse sõklad, millest tehakse oma jõujaamas tehasele bioenergiat. Tuhk rändab väetisena tagasi põllule. Puhastatud oder aga võetakse n-ö tükkideks, millest osa läheb loomasöödaks, osa paberitootmisse ja vaid 24% maailma kõige puhtama piirituse tootmiseks.

Sellest saab nii klaari vodkat, et pole vaja puhastada ei aktiivsöe ega kuue kilomeetri sügavusest kaevandatud kristallidest filtritega. Mis sa puhtast ikka enam puhastad, arvab koskenkorvalane. Maailma ainsana vaid odrapiiritust tootva tehase tootmisjuht Arttu Kivi, kes välimuse järgi otsustades võiks iga päev Soome baarides motojõukude arusaamatusi lahendada, võtab asja kokku nii: „Kvaliteetne põhjamaine oder ja unikaalne pidev destillatsiooniprotsess, mille käigus puhastatakse alkoholi sadu kordi – need annavadki Koskenkorva piiritusele kvaliteedi, mis lubab seda kasutada isegi nii nõudlikus valdkonnas nagu meditsiin.”

Arttu Kivi seisab hea puhta ja kvaliteetse toodangu eest. Foto: Altia