Liikumisteadlasel tekkis mõni aeg tagasi loengut pidades sünge tunne, et tema räägib istumise kahjulikkusest ja liigub laval ringi, ent kuulajad ju istuvad. Nüüd on tal kaasas kelluke, mida periooditi helistab.

“Nad krapsavad püsti ja ootavad, et hakkame liigutusi tegema kas nii või naa, aga ei, ütlen: “Aitäh, istuge tagasi, sest aitas juba sellest, et tõusite.” Nad naeravad ja neil on tore olla,” ütles Ragnar Viir.