Alates juunist igal teisel laupäeval korraldab Kirna keskus tuntud arstide ja terapeutide tasuta terviseloenguid teemadel, mis aitavad inimestel püsida terve, rõõmus ja tasakaalus ning hoolitseda oma tervise eest.

Kui soovite terviseloengutest enda kodukohas osa saada, andke sellest teada oma külaseltsi, rahvamaja või muu kohaliku elu keskuse eestvedajale, et ta Kirna kodulehe kaudu liituks tasuta videosillaga, ja saate otseülekande vahendusel kõiki loenguid oma kogukonna saalis jälgida.

Laupäeval, 16. juunil räägib Liis Orav südame ja veresoonkonna toetamisest tervisliku toidu abil ning sama päeva pärastlõunal on Kaia Heinlehe loeng rühist kui vaimse ja füüsilise tervise alusest.

Täpsem info ja liitumine: www.kirna.ee/liitu-tasuta-loengutega.

Looduslikku toitu süües ei pea muretsema peidetud suhkru, sünteetiliste värvainete, tehisrasvade ja allergiat tekitavate mahuainete pärast.

“Kui võtate puu otsast õuna, siis sisaldab see ainult õuna. Kui korjate metsast seene, siis saategi seene,” ütleb raamatu “Toida oma tervist” autor Liis Orav.

Müstiline kolesterool

Keha vajab piimatoodetes, lihas, kalas, munas ning kookos- ja palmirasvas olevaid küllastunud rasvhappeid. Samuti on organismile vajalik kolesterool, mida on mõneti teenimatult kardetud. Tegelikult peab organismis valitsema tasakaal kolesterooli ehk vererasva eri tüüpide vahel.

Liis Orav selgitab, et nn hea ja halva kolesterooli terminid on ajast ja arust, kuna mõlemal on organismi toimimises tähtis funktsioon. Kolesteroolist toodab keha steroidhormoone, D-vitamiini ja sapphappeid, aitab parandada haavu ning kaitseb nahka.

“Nii näiteks paigatakse LDL-kolesterooli abil arteriseinte kahjustusi, mis ei teki sinna kolesterooli enese tõttu, vaid veresoonte endoteelis tekkinud põletikuga. Piltlikult väljendudes võib öelda, et tegu on nagu plaastriga, mis paigaldatakse haigele kohale.”

Orav märgib, et LDL-kolesterool ei ole meie vaenlane, vaid hoopis abimees – keha proovib põletikus arteriseinu tugevdada ja pitseerida. Teist tüüpi kolesterool, HDL, aitab arteriseintel omakorda kolesterooliladestisi eemaldada ning maksa kaudu kõrvaldada.

Nagu Augeiase tallid

Toiduvaliku ja elustiiliga saame oma kehas põletikku nii süvendada, ennetada kui ka leevendada. Liis Orav armastab ikka ja jälle tuua Augeiase tallide näidet.

Väljend on pärit Kreeka mütoloogiast, tähendades midagi, mis on käest lastud ning korrastustöödeks läheb vaja suurt pingutust.

“Selleks et probleem lakkaks, peame esialgu kindlustama, et probleemi põhjused on likvideeritud,” rõhutab Orav.

Liiga madala kolesterooliga inimestel tekivad mäluprobleemid, võivad süveneda või tekkida sõltuvused ning väheneda kognitiivne võimekus.
Toitumisnõustaja Liis Orav

Ta nendib, et kui menüüs on tervislikud toiduained, ent samas jätkatakse põletikku tekitava toidu söömist, ei ole läbimurret oodata.

Veresooni kahjustavad ja põletikku soodustavad trans- ehk tehisrasvad, veresuhkrut tõstvad rafineeritud süsivesikud ja kahjulikud E-ained.

“Veresoonte lupjumise ennetamiseks on oluline hoiduda ka suitsetamisest, alkoholi liigtarvitamisest ja kroonilisest stressist. Menüüsse tuleb kaasata palju põletikuvastast toitu, eelkõige värvilisi aedvilju, marju, leht- ja puuvilju,” räägib Orav.

Ta nendib, et paljudele tuleb üllatusena tõsiasi, kui oluline on kolesterool aju tööks.

“Liiga madala kolesterooliga inimestel tekivad mäluprobleemid, võivad süveneda või tekkida sõltuvused ning väheneda kognitiivne võimekus,” toob ta välja.

Kolesterool on väga oluline ka lihaste tööks. Toitumisspetsialist tõdeb, et inimestele määratakse tänapäeval kolesteroolialandajaid äärmiselt kergekäeliselt.

“Tegu on maailma ühe müüduima ravimigrupiga. Samas kaasnevad nende ravimitega sünged kõrvaltoimed, millest tunduvalt vähem räägitakse, muu hulgas ka südamelihase ja üldse lihaste tööks nii olulise energiavitamiini koensüüm Q10 pärssimine ning maksafunktsioonide survestamine,” selgitab Orav.

“Nii rahva tervisele kui ka riigi rahakotile oleks tunduvalt soodsam, kui inimestele tutvustataks kõike seda, mida õige toiduvaliku, unerütmi ja stressilangetamisega enese hüvanguks teha.”

Südame lemmikud

Toidulaual peavad sagedasti olema headest rasvadest pungil külmaveekala, pähklid, seemned, samuti põletikuvastaseid ühendeid sisaldavad teed, näiteks roheline tee ning maksa toetavad taimed nagu peet, laugulised, võilill ja rohelised lehtviljad. Aed- ja puuviljad, teraviljad ja marjad sisaldavad kiud-aineid, mis ei lase arteriseintel kergesti kahjustuda.

Valikul on aed-, juur-, kaun- ja lehtvilju tarvitades hea lähtuda külluse põhimõttest. Alustuseks võiks kokku lugeda ühe nädala jooksul tarbitud taimed – mida suurem tulemus, seda parem.

Menüüsse oleks soovitatav lisada eestimaine toortatar, mis tasakaalustab vererõhku ja tugevdab veresooni. Nisujahu asemel sobib see hästi ka küpsetamiseks ja paneerimiseks.

Ja kas teadsite, et peedil on võime langetada vererõhku?

Veresoonte tervist toetavad ka granaat-õunad ja kõikvõimalikud marjad. Südamele on tähtis magneesium, mida saab pähklitest ja seemnetest, mis peaksid olema aga suhkru- ja soolakihita. Pähklites on kasulikke rasvhappeid ja E-vitamiini.

1. Rasvane kala (heeringas, tursk, lõhe) – sisaldab oomega-3 rasvhappeid, mis toimivad põletikuvastaselt ja verd vedeldavalt, vähendavad veres klompide teket.

2. Roheline tee – sisaldab antioksüdante. Aitab kehast liigset rasva n-ö välja pesta.

3. Küüslauk – põletikuvastased ühendid ja kõrge väävlisisaldus, värskel küüslaugul on verd vedeldav toime. Takistab kolesteroolil arteriseintele ilmumast, hoiab ära hilisemat ladestumist. Vähendab vereliistakute kokkukleepumist.

4. Pähklid ja seemned – kasulikud rasvhapped, kiudained ja E-vitamiin. Eriti palju kiudaineid on Kreeka pähklites, aga ka pistaatsiates, mandlites, India pähklites.

5. Avokaado ja oliiviõli – kasulikud oomega-9 rasvhapped.

Toidud, millest hoiduda

Liis Orav soovitab tavalise lauasoola välja vahetada Himaalaja või magneesiumirikka Keldi soola vastu. Looduslik sool on igapäevase toitumise juures tõhus mineraalilisand.

Menüüs tuleks vähendada pasta, pitsa, valge riisi, valge suhkru, tortide ja maiustuste kogust. Maiustustes, aga ka kastmetes ja määretes leidub trans- ehk tehisrasvu, mis arterite tervisele hästi ei mõju.

“Kui asute poest valima võileivakatet, siis tuletage meelde internetiklassiku sõnu: “Kui räägime margariini või koorevõi teemal, siis usaldan ma lehmi igal juhul tunduvalt rohkem kui keemikuid!”,” soovitab Orav.

Praetud, grillitud ja suitsutatud toidud peaks tema sõnul asendama küpsetatud, aurutatud ja keedetud toitudega. Seda põhjusel, et kõrgetel temperatuuridel tekkivad ühendid algatavad kehas kuhjumisel põletikku ja on kantserogeensed. Kiireks läbikuumutamiseks sobivad oliiviõli, kookosrasv, kartma ei peaks ka küllastunud loomseid rasvu.

“Ajad mil küllastunud rasvu demoniseeriti, peaksid nüüdseks loodetavasti olema kauge minevik. Menüüs tuleb minimeerida rafineeritud ja modifitseeritud taimeõlide kasutamine,” soovitab toitumisnõustaja.

Liis Orava sõnade kohaselt saab ka stressist tingitud organismi tasakaalutust parandada põletikuvastase toidu abil, kuid peaeesmärgiks peab siiski saama oskus stressi leevendada: lõõgastavad meelerahutehnikad, liikumine ja teadlik pingete maandamine.

“Teha tuleb just seda, mis inimest rahustab, ja võimalusi selleks on palju.” Liis Orav toetab Gunnar Aarma mõtet, kes ütles, et 70% meie keha heaolust peitub kõrvade vahel ning 10% saame mõjutada toidu, 10% liikumise ja 10% õige hingamisega. Õnnetunde ja hea tervise aluseks on rahulolu iseendaga ning rahu tegemine sellega, mida me muuta ei saa.