Veresuhkru tasakaal on hea tervise alustala – üles-alla hüppav veresuhkur seadistab meid põletikeks, neerupealiste väsimuseks, ärevuseks, kognitiivseteks probleemideks ning madalaks energiatasemeks.

Toitumisnõustaja Liis Orav toob välja, et samuti toob kõrge veresuhkur kaasa vähkkasvajate ja südamehaiguste riski suurenemise.

“Nüüdseks vihjatakse ka teaduskirjanduses Alzheimeri tõvele juba järjest sagedamini kui III tüübi diabeedile, ja kuigi see ei ole ametlik meditsiiniline termin, on tõsi, et kõrge veresuhkur põhjustab dramaatilisi kahjustusi ka ajurakkudes ning sellega seonduvalt inimeste kognitiivses võimekuses ja mälus,” selgitab Liis Orav.

Igal teisel laupäeval korraldab Kirna keskus tuntud arstide ja terapeutide tasuta terviseloenguid teemadel, mis aitavad inimesel püsida terve, rõõmus ja tasakaalus ning hoolitseda oma tervise eest.

Kui soovite terviseloengutest enda kodukohas osa saada, andke sellest teada oma külaseltsi, rahvamaja või muu kohaliku elu keskuse eestvedajale, et ta Kirna kodulehe kaudu liituks tasuta videosillaga. Nii saate otseülekande vahendusel jälgida kõiki loenguid oma kogukonna saalis.

Igast keskusest saab loengupidajale esitada küsimuse, millele vastatakse otseülekande vahendusel.

Täpsem info ja liitumine: www.kirna.ee/liitu-tasuta-loengutega.

Kui rakud sulgevad uksed

Suhkrujoogid, rafineeritud teraviljad ja maiustustele keskendunud menüü on kaasa toonud II tüüpi diabeedi buumi. Küsimus ei ole selles, et keha ei suudaks insuliini toota.

Liis Orav selgitab, et diabeedi põhjuseid ja mehhanisme on mitmeid ja eristada tuleb ka erinevaid diabeedi tüüpe: autoimmuunset I tüübi diabeeti, kus keha enda immuunsüsteem hakkab mingitel põhjustel kahjustama insuliini tootvate pankrease Langerhansi saarte beetarakke.

Autoimmuunhaigustel on geneetiline eelsoodumus, muu hulgas seostatakse selliseid haigusi patogeensete bakterite, viiruste, raskmetallide ja keskkondlike teguritega. “Vähem tuntud on fakt, et I tüübi diabeedi põhjuseks võivad olla ka parasiidid, millele on läänemaailmas alles viimasel ajal suuremat tähelepanu pööratud,” lisab Orav.

II tüüpi diabeet kujuneb aga välja pidevalt kõrge veresuhkru tingimustest, mille tõttu väsinud rakud n-ö sulgevad oma uksed sissetungivatele suurtele suhkru- ja insuliinikogustele.

“Kõrge veresuhkrutase kurnab kõhunääret, kuna see peab tegema insuliini tootmiseks ületunde,” ütleb Orav. II tüüpi diabeet on kaasajal laialt levinud, seda elustiilihaigust on kaasajal nimetatud lausa sotsiaalseks nakkushaiguseks.

Soodustavad faktorid on istuv elustiil ja vilets toidusedel: suhkrurikas ja rafineeritud teraviljasid sisaldav menüü. Toitumisnõustaja toob välja, et II tüüpi diabeet on rakkude iselaadne ellujäämismehhanism, meeleheitlik enesekaitse liigse suhkru kahjustava mõju eest.

Jälgi söögikordade rütmi

Kõrge veresuhkrutase on väga põletikuline seisund, sest glükoos hakkab seostuma veres olevate lipiidide ja valkudega ning tekivad ohtlikud glükeerumise lõpp-produktid.

See toob kaasa kiirema vananemisprotsessi: kahjustada saavad veresooned, kollageen, mis on luude ja liigeste põhiline valk, samuti närvirakud.

“Just kõrgest veresuhkrust põhjustatud glükeerumise lõpp-produktide tekkimine on põhjuseks ka sellele, et haavad ei taha paraneda ja organism kaotab kiirendatud korras luumassi. Kindlasti on kõik kuulnud, et kõrge veresuhkur paneb inimese suuremasse ohtu retinopaatiaks, neuropaatiaks ja nefropaatiaks ehk võrkkesta-, närvi- ja neerukahjustuseks,” räägib Orav.

Rakkudevahelist suhtlust, kõrgenenud põletikutaset saab parandada aga elustiili ja toidusedeli muutmisega. Veresuhkru tasakaalus hoidmiseks on olulised piisava sagedusega söögiajad, vajadusel tuleb end päevaks varustada tervisliku einega.

“Kui jätame söögikordade vahele liiga pikad pausid, peab keha veresuhkrutaset ise stressihormoonide abiga korrigeerima – see toob aga kaasa suurenenud koormuse neerupealistele ning probleemid seedimisega ja toitainete kvaliteetse omastamisega.”

Orav toob enda raamatus “Toida oma tervist” välja huvitava mõiste, nagu seda on paleo stiilis toitumine, see tähendab, et veresuhkru tasakaalu saab tagada taimse kiudainerikka terviktoidu söömisega: menüüs peavad olema aed-, leht- ja köögiviljad, marjad, seemned, pähklid, kala ja liha.

Teraviljade valimisel soovitab ta eelistada kiudaine- ja valgurikkaid täisteravilju nagu näiteks toortatart, täisterakaera ning piirata poolvalmis- ja valmistoodete tarbimist.

Toitumisnõustaja nendib, et looduslikke rasvu ei ole vaja karta – veresuhkru tasakaalutust tekitavad eelkõige suure suhkru- ja tärklisesisaldusega toidud.

1. Minimaalses koguses hoidke menüüs veresuhkrut tõstvad süsivesikud nagu rafineeritud teraviljad, valge riis, kartul, mais ja maiustused.

2. Lisage menüüsse magneesiumi sisaldavad toiduained, näiteks seemned-pähklid, lehtviljad ja toorkakao. Magneesium on oluline insuliini tootmiseks ja paljude glükoosi transpordiks vajalike ensüümide töötlemiseks.

3. Vältige sünteetilisi suhkruasendajaid (E950–E955, E961, E962) ja maitsetugevdajaid (E620–E623), mis suurendavad ohtu haigestuda diabeeti.

4. Olge järjepidevalt kehaliselt aktiivne, kasuks tuleb jalutamine ka pärast söögikordasid.

5. Juhtige teadlikult oma stressi, siinkohal on abiks meelerahutehnikad, jooga jm. Stressiga toimetulekut soodustab piisav uni ja korrapärane unerütm. Unevõlg ja stress suurendavad isu lihtsüsivesikute järele, mis omakorda nõrgendab immuunsust ja alandab energiataset.

Kuidas vabaneda stressirasvast?

Ebaregulaarsed söögikorrad, vähene liikumine ja ebapiisav uni soodustavad immuunsuse nõrgenemist ning mõjutavad ka veresuhkru tasakaalutust. Need tegurid võivad kaasa tuua ka lisakilode kogunemise, mistõttu kõigepealt tuleb probleemi põhjust otsida endast.

Unetus või muutunud ööpäevarütm, näiteks hiline ärkamine ja öine ülevalolek survestavad tugevalt neerupealiseid ja ajavad segadusse keha kortisoolirütmi. Liis Orav märgib, et pikaajaline kõrge stressitase aitab sageli kaasa kilode lisandumisele – nn stressirasv kuhjub just vöökohale ja kõhu ümbrusesse, survestades seeläbi organeid ja põhjustades hormonaalseid probleeme.

Naiste puhul võib see kaasa tuua kõrgema meessuguhormoonide koguse, meestel aga, vastupidi, kõrgema naissuguhormooni östrogeeni taseme.

“Kui aga elustiilis midagi suurt muutunud ei ole, sööte, joote ja liigute nagu enne, samuti on stressitase kontrolli all, tasub uurida, millises olukorras on kilpnäärme. Soovitatav on teha põhjalik analüüs, mitte rahulduda vaid TSH testiga, sest ainult sel moel saab aimu kilpnäärme tegelikust seisundist,” soovitab Orav.