Kui tellite restoranis pardiprae, ehitate kuldnokale pesakasti või söödate talvel tihaseid, siis teadke – te sööte või söödate dinosauruste otseseid järeltulijaid. Sest osa dinosaurustest ei surnud välja praeguse Mehhiko alale kukkunud meteoriidiplahvatuse järel.

Nii nagu juba tol ajal elanud imetajad – hiire- või kassisuurused inimese eelkäijad –, oskasid ellu jääda ka need dinosaurused, kes olid umbes 100 miljonit aastat enne loomade massilist väljasuremist enesele millegipärast kasvatanud selga suled ja seejärel vankumatu järjekindlusega õppinud lendama.
Nelja- ja kahejalgsete loomade evolutsiooni aastad on umbes nagu riigieelarve – miljonike või kümme (kuid mitte sada) siia või sinna.

Teadlased on juba mõnda aega teadnud, et linnud arenesid dinosaurustest ja on tegelikult dinosauruste alamrühm. Hiinas on avastatud arvukalt suleliste dinosauruste fossiile ja ka mujalt leitud fossiilid kinnitavad hiiglaslike dinosauruste hämmastavat muundumist pisikesteks lennuvõimelisteks lindudeks.

Uus selles muundumises on see, et viimastel aastatel on jõutud järeldusele: lindudele omased tunnusjooned arenesid miljonite aastate vältel. Ja nende uute tunnusjoonte eesmärk ei olnud õppida lendama. Ka suurimad evolutsioonilised muudatused arenesid samm-sammult, mitte lennult.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel