Eesti suurim keskkonnaprobleem on kahtlemata põlevkivi kaevandamine ja töötlemine. Vastavalt Riigikontrolli aruandele annab põlevkivisektor 70% Eesti õhuheitmetest, 70% tavajäätmetest, 80% ohtlikest jäätmetest, 90% pinna- ja põhjaveekasutusest. Põlevkivisektor põhjustab rohkem keskkonnasaastet ja -kasutust kui kogu ülejäänud Eesti majandus kokku. Kõik teised tööstussektorid maksavad keskkonnatasusid, millega riik rahastab keskkonnakaitselisi projekte. Põlevkivisektorile on aga tehtud erand. Eesti inimestest puutub kokku loodusega, mida põlevkivitööstus pole kuigivõrd rikkunud. Eesti looduses ringi vaadates näeme peamiselt põlde ja metsi ning kõik paistab enam-vähem korras. Maa-ameti kaardirakenduste abil saab tänapäeva Eesti asetada kohakuti ajalooliste kaartidega. Sajand tagasi oli Eesti loodus palju mustrilisem: metsad, põllud ja sood vaheldusid praegusega võrreldes rohkem. Liigtarbime kurnab loodusressursse, tekitab materjali- ja energiavoogusid ning heitmeid. Liigtarbimise ohvriks oleme toonud nii Eesti enda kui ka ülejäänud planeedi looduse.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel