Murrang toimus pea üleöö. Kui 2013. aastalgi oli põldoa külvipind napp, kõigest paarsada hektarit, siis aasta hiljem veidi üle kahe ja poole tuhande, tänavu aga tollestki kümmekond korda enam, jõudes 27 000 hektarini.

Oabuumi tõid kaasa mitmed uuendused keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja ka ühtse pindalatoetuse saamiseks, mille kohaselt viljakasvatajad peavad järgima viljavahelduse nõuet ja osal põldudel kasvatama liblik- õielisi kultuure. Sestap ongi Eestis viimastel aastatel näha palju oa- ja hernepõlde.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel