“Ühe visiidi saab ehk selle hüvitise eest. Näiteks minu patsiendid, kes kohusetundlikult kokkulepitud ajavahemiku järel kontrollis käivad, saavad,” ütleb Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink.

Kui patsient kuulab, mida arst räägib, hoiab ta hambasõbraliku eluviisiga oma suuhaigused kontrolli all. Kuid see, et inimene käib hambaarsti juures ainult auke lappimas, on Vingi sõnul meditsiiniliselt täiesti ebamõistlik.

“Kaaries ehk eesti keeli hamba kõvakoe mädanemise tõbi tuleneb ebatervislikust käitumisest,” ütleb Vink ning lisab, et pelgalt korralikult hambaid pestes kaariest kontrolli alla saada pole võimalik. Tuleb hoopis söömisharjumusi muuta.

Sellepärast meeldikski hambaarstidele, et täiskasvanute hambaravihüvitisega kaetaks just hambahaiguste põhjusi välja selgitav osa ehk proaktiivse ravi teenused, mitte raviteenused.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel