Tuletaksin kõigepealt meelde seda, mida president Toomas Hendrik Ilves ütles kaks aastat tagasi, kuid millest vajalikku järeldust ei tehtud: see, mis tõi meid siia, ei vii enam edasi. Need sõnad olid täiesti prohvetlikud. Maailmas räägitakse juba ammu keskmise sissetuleku lõksust. Mõni nimetab seda klaaslaeks, mõni ütleb teisiti. Aga sealt välja niisama murda ei saa. Meil tuleb minna odava ja haritud tööjõu eelise kasutamisel üle suuremat lisandväärtust tootvasse sektorisse, see on hoopis teistsuguseid oskusi nõudva töö tegemisele. See aga tähendab olulist murrangut, mis ei ole väike, evolutsiooniline areng. Eesti majanduses avaneb küllalt mitmekesine pilt: meil on elektroonikat, masinaehitust, metsatööstust, meil on oma toiduainetööstus. Samas tuleb aru saada, et uute tehnoloogiate loomine kõigis valdkondades ei ole väikesele riigile jõukohane. Meil tuleks nutikalt spetsialiseeruda, mis tähendab, et mingis valitud hulgas tootmisahelates tuleks olla tugev otsast lõpuni. Ja kui mitte otsast lõpuni, siis vähemalt otsustavates lõikudes.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel