Toidurassismist ehk olukorrast, kus sama nime kandev toode on eri riikide tarbijatele valmistatud erinevatest toorainetest, on viimasel ajal räägitud palju. Samas oleme juba aastaid puutunud Eestis kokku sellega, et üht kaupa müüakse teise pähe, eriti kui see teine on kohalikku päritolu ja kallima hinnaga.

Mõne toote puhul on tarbijal väga raske vahet teha, kas tegu on kodumaise originaali või selle pähe müüdava välismaise kraamiga. Üks selliseid on mesi. Eesti mesi võib olla väga erinevat tooni olenevalt korjekohast.
Toome allpool välja mõned konkreetsed näited ja juhised, kuidas on tarbijal visuaalse vaatluse teel võimalik päris- ja võltskaubal vahet teha.
Silma järgi saab meie menukaid sibulaid teistest eristada selle alusel, et rahva seas arenenud sordi viljad on kirjud ehk osa on kollasemad ja teised punasemad.
Ka kohaliku ja importküüslaugu hinnavahe on mitmekordne, nagu ka kasulike antioksüdantide sisaldus.
Vahel müüakse poodides klaarsäga pähe selle sugulast angersäga. Peipsi ääres on olnud juhtumeid, kus suitsulatika pähe müüakse hoopis nurgu.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel