Ehmatav, kuidas ühe põlvkonna jooksul on isegi maalaste teadvusest kadunud sellised varem igapäevased sõnad ja mõisted nagu laut, mullikas, lehmasõrad, udar, nisad, vigel, päitsed, vasikasulg, sõnnik, virts, ädal, ristikhein, kuli, lehm mäletseb, lehm on kinni, lehm poegib, laseme karja välja. Teiselt poolt on jälle rõõmustav, et huvi kõigi nende asjade, aga samuti tööde vastu tuleb just laste poolt. Ja mis eriti rõõmustav – siia Läti piiri äärsesse maanurka on elama asunud mitmeid noori lastega peresid, meie naabertallu aga koguni Ingerimaalt tagasi pöördunud pere.