See, et universum koosneb mateeriast, on selge antiikmõtlejate ajast. Aga seda, et kogumassist 85% on nähtamatu ehk tumeaine, on astronoomid pidanud arvesse võtma kaudsete andmete nagu galaktikate pöörlemise parameetrite toel. Et selgitada, miks universum paisub ja koguni kiirenevalt, on tulnud mängu võtta tumeenergia, millest pole samuti midagi peale tumeda teada. Mis tumeainest ja tumeenergiast üle jääb ja mida füüsikud läbi sajandite uurinud, on vaid 5% mateeriast.
Tumeaine koostisosadeks on siiani pakutud kaht liiki osakesi. Ühed on massiivsed kompaktsed halo-objektid ehk MACHOd, mis ümbritsevad iga galaktikat ja hoiavad seda koos, kuna tähtede massist ei piisaks pöörleva galaktika kooshoidmiseks. Ent MACHOd sattusid ebasoosingusse kümmekond aastat tagasi, kuna Linnutee-lähedaste galaktikate, Suure ja Väikese Magaelhãesi pilvede pikaaegsel uurimisel ei leitud mikroläätsedena tegutsema pidanud massiivseid osakesi.