Must auk on kõige süngem objekt universumis. Must auk tõmbab suure jõuga enese poole nii kosmilist tolmu kui asteroide, planeete, tähti. Mis musta auku kukub, see meile enesest enam teateid otse anda ei saa. Isegi valgus, kui see on musta auku sattunud, ei pääse sealt enam välja. Must auk tekib, kui täht on muutunud liiga suureks ja omaenese külgetõmbejõust kokku variseb. Aga mustad augud võisid tekkida ka universumi esimesel ajahetkel, Suure Pauguga koos. Nüüdseks on tõestatud, et erilisest mustast august, mis ei pöörle, on siiski üks väljapääs: kui leiame üles teise universumisse siirduva ussiaugu. Mustal augul on kaks eri piirkonda: välimus, kus ruum on kõverdunud, ent objektid ja teated saavad sellest ometi põgeneda, ning sisemus, mis asub naasmisvõimatuse piiri taga. Ussiauk ei sisalda (erinevalt mustast august) ainet – see on vaid kõverdunud aegruum. Kaht musta auku ühendav ussiauk muutub ajas, see peeneneb kiiresti ja katkeb.