Jurjevite poe nišš Õrus on õhtune aeg. Epre pood suletakse juba seitsmest, see kümnest. Maal kaupluse pidamist nimetab mees ellujäämiskursuseks, eriti viimasel ajal: “Kui sente peab lugema, siis kuidas teisiti seda kutsuda?”
Legend, nagu püsiks külapoed vaid õllemüügil, Peningis ei kehti. “Vot ei ole niimoodi, ostetakse kõike natukene,” ütleb Svetlana Stešenko.
“Väga kehv oleks, kui see pood ära kaoks,” teatab kauplusesse sisse astunud külamees, kes oma nime öelda ei taha. Laob ostud vakstule ja lisab paluvalt: “Ilme, ära pane seda poodi kinni!”
Parasjagu kauplusautost oste sooritav Rasina küla mees Tõnis Toova ütleb, et temale tähendab kauplus ratastel elamisvõimalust ses külas. Ilma selleta oleks seal võimatu.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel