Just siin arutab Eesti valitsus oma väljasõiduistungil selliseid olulisi küsimusi nagu Euroopa Liidu sinise lipu heiskamine Eesti ministeeriumide juures kõrvuti sinimustvalgega.
Kui Maaleht hiljem pressikonverentsil uurib, kas euroliidu lippude heiskamiseks läheb tõesti vaja eraldi dokumenti või võinuks need ka igasuguse lisabürokraatiata üles tõmmata, vastab peaminister Ratas: “Eks päeva alguses tulebki need lipud lihtsalt üles tõmmata. Nii see ongi.”
Igatahes pälvib nii Eesti kui tema “noor ja euroopameelne” peaminister Euroopa Komisjoni presidendilt ohtralt kiidusõnu. “Eesti on riik, mis mulle väga meeldib,” kinnitab ta. Juncker on meil külas käinud kaks korda.
Taustateadmised on ajakirjanikutöös ülitähtsad, ning sedasi saabki Ratas peagi enda hoolde küsimuse, kuidas tal õnnestub koos hoida EL27 ja toetada ELi Brexiti pealäbirääkijat Michel Barnier’d, kui ometi Briti Brexiti-minister David Davis on just täna hommikul ähvardanud – või pigem vihjanud –, et ta võib kõnelustelt välja kõndida.
Milline on siiski Eesti roll eesistujana Brexiti puhul?