“Jõuluvanale meeldivad siirad luuletused, mida selgel ja kõlaval häälel ette kantakse,” teab Sulev Oll. “Väike naiivsus neis saab andeks antud, sest niisugune on juba eelnev kokkulepe.”

Küll aga hoiatab ta, et vana ette ei maksa igal aastal minna ühe ja sellesama salmiga.
Jürgen Rooste seevastu usub jõuluvana lahkusse ja arvab, et väga pingutada pole tarviski. “Jõuluvana ei kuula, patsutab pääd ja annab kingi,” kinnitab Rooste. Seega sobib tema sõnul paki lunastamiseks väga hästi ka “üsna vilets, siuke üldtuntud riimidega käkk”.

Ülepea ei peagi luuletus, mida jõuluvanale ette kanda plaanitakse, pajatama pühadest, usub Jaanus Vaiksoo.
Riimidega ei soovita Rooste mässama hakatagi, vaid jätta need kus seda ja teist. “Riimid on tegelikult vana ajaloo ja seaduste üleskirjutamise ja meelespidamise vahend. Lihtsalt mingid lollid arvasid, et see oleks luules ka hää,” põhjendab ta.