Kõigil neil, kes sündinud enne aastat 1950, on olnud õnn elada kahes geoloogilises ajastikus. Need on holotseen ehk jääajajärgne aeg, ja antropotseen, milles elame praegu. Põhjus, miks uut aega just nii nimetatakse, tuleneb tõsiasjast, et inimtegevus ja ühiskond on nüüdseks muutnud Maad nii üleüldiselt kui ka geofüüsikaliselt. Sellega, et käes on tõesti uus ajastu, nõustusid viimaks ka geoloogid. Seda tegid nad ülemaailmsel geoloogia kongressil sügisel 2016, pannes pärast aastaid kestnud tuliseid vaidlusi ja tuhandete teadlaste tööde analüüsimist viimaks paika antropotseeni piiri tähise. Nõuab ju teaduse tava, et geoloogiliste ajastike piir peab olema maapõues märgata. See, mis geoloogide otsuse lõpuks määras, oli esimesest tuumarelva katsetusest aastal 1945 atmosfääri paisatud ja hiljem settinud radioaktiivsete isotoopide hulga kasv. Uue ajastiku algus seostub ka teise “suure kiirendusega”. 1950. aastatel intensiivistusid inimtegevusega seotud protsessid nagu linnastumine, põllumajandus, uute kemikaalide kasutuselevõtt, üleilmastumine, turism jne.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel