Siseministeeriumi andmetel peab 89 protsenti inimestest Eestit turvaliseks maaks. Märkimisväärse panuse annavad sellesse ka vabatahtlikud päästjad, nii maal kui merel. Ent tõsi on seegi, et kui linnainimesed saavad tuleõnnetuste korral kutselistele pritsumeestele loota, siis maal, kus professionaalsete päästekomandode nimekiri kogu aeg lühemaks jääb, langeb aina enam koormust vabatahtlike õlule. Mullu olid vabatahtlikud pritsumehed esmareageerijad 1167 juhtumil, neist abikaugetes piirkondades 735 korral ehk 63 protsendil juhtudest. Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi ütles, et kui tänavu ostab riik vabatahtlikelt tuletõrjujatelt teenust umbes 1,3 miljoni ja vabatahtlikelt merepäästjailt 200 000 euro eest, siis tulevast aastast on valitsus neid summasid vastavalt 400 000 ja 100 000 euro võrra tõsta lubanud. Ometi ei piisa sellest kõigest, et areneda – osta kustutusautosid ja paate ning oma oskusi ja teadmisi õppustel-koolitustel täiendada. Siin loodetakse annetustele.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel