Hakkajad inimesed on Peeter Lauritsa meelest ammu aru saanud, et aina rohkemaid ameteid saab pidada ka kodutalust kaugemale minemata, võrgu abil, ning oskavad sellest võimalusest lugu pidada. Kunstnik Peeter Lauritsal on 12aastane metsas, Kütiorus elamise ja töötamise kogemus. Ta ütleb, et elu maal ja eriti metsas kütab meeli tohutult intensiivselt – vaim on kogu aeg virge. Kirkaima mälestusena mainib Laurits, kuidas kass Hippolit ja koer Kongo talle metsa õpetasid ja väekohti näitasid. Kurb meel on Lauritsal sellest, et maa ja metsa majandamise põhimõtted on väga lühikese ajaga pea peale pööratud. Lapsepõlvest meenutab kunstnik raputava elamusena 1967. aasta augustitormi. “Ma olin viieaastane poiss ja mu pähe ei mahtunud, millise tohutu jõuga tuul oli kõik mu tuttavad metsad tundmatuseni segi pööranud. Hakkasin aru saama, et see maailm, kus me elame, võib väga kergesti katki minna.”
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel