Teadmist, et kellelgi on kodus rahvuslipp, levitati veel 1988. aasta alguseski ettevaatlikult. Praegu Tallinna Linnateatris muusikajuhina töötav Riina Roose lõpetas tol aastal konservatooriumi ning soovis kogu hingest, et nende kursuse lõpuaktusel lehviks sinimustvalge. Ärkamisaja keerisesse haaratud noored olid mais juba osalenud Tartus levimuusikapäevadel, kus esimest korda toodi Eesti lipp avalikult rahvahulga ette. Punalipu all seista nad kindlasti ei kavatsenud. “Aga ei olnud selline aeg, kus lähed poodi ja ostad vajalikku värvi kangast ning õmbled ise lipu,” räägib ta. “Poes oli see, mis seal parasjagu oli, ja halvemal juhul oligi ainult paar kangarulli.”
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel