Selle ettepaneku täielik elluviimine tähendaks, et maakonnakeskustesse ja Narva liiguks 3300 riigipalgalist töökohta, kuid reaalsuses jääb kolimine tõenäoliselt märgatavalt napimaks. Osa riigiasutuste väljapoole pealinna kolimine on punkt valitsuse tegevusprogrammist. Sellega on seotud ka võimalik maavalitsuste ärakaotamine – kui need sulgeda, tähendab see minimaalselt 160 töökoha kadumist maakonnakeskustes, mis tähendaks, et vähemalt selles ulatuses tuleb riigil seda kompenseerida. Eesti senine kogemus riigiasutuste pealinnast välja kolimisel on napp. Peaminister Mart Laar paiskas oma teise valitsuse algusajal küll õhku isegi mõtte Eesti halduspealinn üldse Tartusse ära kolida, kuid kõige suurem tõsine eksperiment on ikkagi haridus- ja teadusministeeriumi kolimine 2001. aastal.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel