Ärkamisaeg tõi soome-ugri maailmas kaasa sugulasrahvaste tiheda läbikäimise. Kui Venemaal peetud ühisüritustel räägiti vene keeles, siis probleemiks oli suhtlemine väljaspool Venemaad. Eestis, Soomes ja Ungaris ei oska paljud vene keelt ning omavahel räägitakse kolleegidega inglise või saksa keeles, mida jälle Venemaal paljud ei valda. Ja üleüldse, miks kasutada päritolult kaugeid võõrkeeli, arutleti. Udmurdimaal leidus mees, kes otsustavalt ütles, et aitab juttudest, see tuleb ära teha. Meheks oli Ižkari Ülikooli majandusprofessor Juri Perevoštšikov. Praegu ligemale 90aastasest teadlasest sai ühiskeele vaimne isa, kes võttis enda peale idee selgitamise, rahastamise otsingud. Tal oli autoriteeti, tema arvamust austati. Ühiskeele praktilise loomiseni jõuti aastal 2005 ja kolm aastat hiljem anti välja esimene sõnastik ning seejärel juba ka õpikud. Kuula ka Jüri Aarma esitatud videost, kuidas see keel kõlab!
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel