Seadus võib pärast vastuvõtmist hakata mõjutama 15–20% Eestimaa territooriumist, sest nii palju peaks meil hinnanguliselt olema väärtuslikku põllumaad. Kui väärtuslikud põllumaad on kaardistatud, kehtestatakse nende kasutamiseks n-ö põllumajandusvälistel eesmärkidel karmid piirangud, mis puudutavad suurt hulka inimesi.

Vandeadvokaat ütleb, et iseenesest ülla eesmärgi taga – kaitsta ja säilitada väärtuslikke viljakaid maid eeskätt põllumajanduse jaoks – peitub tegelikult ühele ametkonnale põhjendamatult suurt ainuvõimu andev, paberimajandust hoogustav ja võimu tsentraliseeriv algatus, mis maaelu arengule kaasa ei aita.