Kell kaks öösel loen Föglö saarel poolteise sajandi vanuses majas raamatut Keeniast ja kasinates oludes hakkamasaamisest. Tormituul tahaks maja justkui õhku tõsta. Seinad vibreerivad tuules ja katus loperdab, nagu enne äralendu tiibu sirutades. Siis kaob elekter.

Üle saarestiku vihiseb torm, millesarnast varasemast ei teata.

Kottpimedas leian tikud ja küünla, autosse taskulambi järele minemine oleks eluohtlik.