Juba noore mehena jõudis Sepani teadmine, et nende talu asub ajaloolisel Läänemaal. Lihtsalt ühel hetkel, nn majandite ajal, oli mugav lõigata mõned Läänemaa külad Harju rajoonis toimetanud ühismajandi koosseisu. Aastad läksid, ühismajandid lõppesid otsa, nende vara jaotati erineval viisil, enamasti ikka omakasu silmas pidades, aga territoriaalne ebaõiglus jäi alles. Läänemaa poolel käidi siis, kui Sepp veel Nissi volikogusse kuulus, maad kuulamas, kas ehk harjukad ei võiks ajaloo poolest võõraid alasid tagasi anda. Aga ei olnud veel õige aeg ning eks piiritüli ole alati põhjust peljata. “Kui aga haldusreformist juba väga valjult kõnelema hakati ja maakonna piiride muutmistki enam pahaks ei pandud, leidsime, et kas nüüd või mitte kunagi,” selgitab Sepp. Pidu, mis sel puhul Urmas Sepa talus ette võeti, peeti vägev.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta päevapiletosta artikkel
3 € Osta päevapilet