Ei oska mõelda, mida mu vanaema (sündinud 1904) oleks arvanud tänapäeva elu ja poliitika kohta, kus rahvas nõuab üha tungivamalt leiba, aga saab meelekosutuseks aina rohkem tsirkust. Lisaks veel sellist, mille puhul vaatajad saalist lahkuma ei pääse. Andke andeks kõik sportlased, spordi toetajad ja juhtijad, treenerid ja abitreenerid, laste- ja noortetreenerid, klubi- ja ringijuhid, massöörid ja füsioterapeudid, arstid, psühholoogid ja niisama posijad, kes te päevast päeva näete vaeva, et Eesti mees ja naine maailma vägevate hulka tõuseks. Usun, et teete oma parima, aga samavõrd tehakse spordiga praegu ka tsirkust.