Ühel mitte väga ammusel hom­mikul helistas mulle vana sõber, näitleja. Ta oli pisut vintis ja kuidagi ääri-veeri süüdistas, et ma ei laskvat valitsusel tööle hakata. “Laske ometi uuel valitsusel tööle hakata!” kõlas tema loosung. Muidugi oli mul hea meel, et sõbrale meenusin. Ja muidugi ei saanud aru, kuidas mina saan takistada valitsust töötamast. Olen aastaid üsna tähelepanelikult jälginud teatrist ja kultuurist kirjutamisel reeglit, et ma ei kahjusta.

Aga milles siis peitub helge tulevik? Pension tõuseb ja naps läheb taas odavaks, mis muud?