Põllumajandusuuringute Keskuse üksuste ajalugu ulatub eelmise sajandi algusesse

Eestis on maaviljelusega tegeldud juba aastatuhandeid, alustades alepõllundusega ja lõpetades tänapäevaste mitmeväljasüsteemidega. Eelmine sajand oli pöördeline ka meie põllumajanduses: hakati kasvatama kartulit, loomasöödana kasutama ristikut ning esmakordselt hakati tegelema teadusliku sordi-
aretuse ja tõuparandusega.

Esimesed katsejaamad Eestis rajati 19. sajandi lõpus Eesti Põllumeeste Seltsi juurde. Eesti riigi iseseisvumisel oli vaja viia põllumajanduse edendamine võimalikult kiiresti teaduslikult põhjendatud alustele. Selleks oli vaja luua oma katsejaamade võrk, mis uuriks Eesti olusid.

Esimesed mullaharimise katsed viidi Kuusikul läbi juba 1909. aastal, kui Kuusikule toodi auruader. Aktiivne tegevus toimus kuni 1919. a maareformini.

Pärast maareformi rajati Kuusikule riigimõis, kus jätkus laiaulatuslik ümbruskonna põllumeeste õpetamine ja koolitamine, näitamaks neile uusi maa-
harimisvõtteid.

Pärast Eesti iseseisvumist oli vaja sõdades laokile jäänud põllumajandus taas tõusuteele viia just teaduse uuemaid saavutusi kasutades. Selleks oli vaja luua oma katsejaamade võrgustik, et uurimustes saaks lähtuda Eesti tingimustest. Nii loodigi 1920. a riigi põllutöö katsejaam Harjumaale Arukülla ning riiklik seemnekontrollijaam.

Need katsejaamad on ka praeguse Põllumajandusuuringute Keskuse esivanemad – meie katsekeskused asuvad Kuusikul, Viljandis ja Võrus ning laborid Harjumaal Sakus.

Alates 2009. aastast korraldab põllumajandusseire ja uuringute osakonna kimalaste seiret. Üks arvukaim on aedkimalane (fotol). Kokku on loendatud 21 liiki kimalasi. Foto: Põllumajandusuuringute Keskus

Põllumajandusuuringute Keskuse teenused

1. Keskusel on välja arendatud kaasaegne laboratoorne baas, mis on võimeline tegema suuremat osa põllumajandussektoris vajalikest analüüsidest.

2. Selgitame välja muldades toitainete sisalduse ja mullareaktsiooni

3. Määrame teravilja jm põllumajanduskultuuride seemnete kvaliteeti.

4. Hindame söötade toiteväärtust.

5. Määrame taimses põllumajandustoodangus saasteained.

6, Määrame taimekaitsevahendite jäägid, mükotoksiinid jm.

7. Diagnoosime taimekahjustajaid ja taimehaiguseid.

Põldkatsete tegemine toimub Põllumajandusuuringute Keskuses kolmes katsekeskuses: Kuusiku katsekeskuses, Viljandi katsekeskuses ja Võru katsejaamas. Katsete tulemused on kergesti leitavad ka veebipõhise andmebaasi kaudu.

Katsete tulemused leiad siit: pmk.agri.ee/viljandi/katseandmed/

Meie mullaseire ja uuringute büroos välja töötatud muldade kasutussobivuse kaardirakenduse kaudu saab põllumajandustootja aga ise oma põldude maakasutust paremini planeerida. Kaardirakendus arvestab mullastiku iseärasustega ning sellest tuleneva muldade kasutussobivusega põllumajanduskultuuride kasvatamiseks. Koostame põllumehele ka väetise- ja lubjatarbekaarte. Koostame põllumehele ka väetus- ja lubjatarbekaarte.

Proovide puhastamine ja kaalumine 1927. aastal. Foto: Erakogu
Rukkikatse koristus 1932. aastal. Foto: Erakogu


Kaardirakenduse leiad siit: pmk.agri.ee/muldade-kasutussobivuse-kaardirakendus

Tunned huvi Eesti põllumajanduskeskkonna vastu? Aastast 2005 tegeleme Eesti maaelu arengukava keskkonnameetmete seire ja mõju hindamisega. Erinevad artiklid ja aruanded leiad meie veebilehelt
pmk.agri.ee/mak/avaleht.

2003. aastal hakati Kuusikule rajama põllumajandusparki. Alustati põõsasriba istutamise ja kiviaia ehitamisega. Tänaseks on 5 hektari suurune põllupark külalistele avatud. Tutvuda saab põllukultuuride, dekoratiivtaimede, vilja- ja marjakultuuride kollektsioonidega ning näha saab ka kuueväljalist külvikorra näidiskatset.

Põllumajandusuuringute Keskus korraldas 2019. a juuni põllumajanduse suurandmete konverentsi. (fotol) Suurandmete projekti viib ellu Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Maaülikooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Tieto Estonia AS-i ja E-Agronom OÜ-ga. Foto: Põllumajandusuuringute Keskus

Anname iga-aastaselt e-raamatuna välja kattetulu arvestusi taime- ja loomakasvatuses. Kattetulu metoodika on abiks põllumajandustootmise sissetulekute planeerimisel. Kuna iga põllumajanduslooma ja taimekasvatuskultuuri kohta on välja töötatud ühikupõhised kuluarvestused, siis aitab see ka meeles pidada, milliste kulutustega peab kindlasti arvestama kultuuride viljelemisel või loomaliigi kasvatamisel.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö aga aitab kindlasti kaasa Eesti maapiirkonna arengule ja annab innustust nii maa- kui linnainimestele.

Vaata ringi lahtise pilguga ja „Märka LEADERit“. Põllumajandusuuringute Keskus teeb LEADER-meetme projektidega tutvumise kergemaks. Vaata lähemalt:
maainfo.ee/nahtavleader

2019. a tehti üle-eestilisel avatud talude päeval ligi 190 000 külastust. Avatud oli üle 300 talu. Põllumajandusuuringute Keskus on avatud talude päeva kaaskorraldaja. Aita kaasa päeva korraldamisele! Ava oma talu juba järgmisel, 2020. aastal ja mine taludele külla!

Viljandi katsekeskuses on 2019. a üle 4,6 tuhande katselapi ja 900 katsete pearea. Foto: Põllumajandusuuringute Keskus

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus