Pealkiri on pärit justkui seltskonnakroonikast. Viimaste tava kohaselt peaks kirjutama, et harilikult moodustavad juuli ja august kuuma paari. Seekord läks teisiti – juuli paistis silma mõningase frigiidsusega, jaan aga temperamendiga.

Iga aastaaeg on isepärane, statistika – mõtlen siin klimatoloogilisi keskmisi – võib anda täiesti väära pildi. Näiteks oli suvi viimati sama soe 2014. aastal – ka tollal oli kogu Eesti territooriumi keskmine 16,8°. Samas olid kõik kolm kuud täiesti erinevad: viis aastat tagasi jagus juunikuus suve vaid tosina päeva ümber. Edasi tuli tahtmatult pähe Setu vanasõna: suve armastab see, kel kasukat pole. Seda viimast tundus vaja minevat 17. kuupäeval, kui mitmel pool sadas maha tõeline lumevaip. Ning jaanilaupäeval meenutas ilm septembri lõppu – nii Tallinnas kui Võrus oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur üheksa kraadi ümber, Kuusikul märgiti isegi öökülma. Seevastu järgmised kuud olid kohe eriliselt soojad.