13. septembril lõppes Eestis klimaatiline suvi ja algas sügis, kümme päeva varem kui eelmisel aastal, ent Mandri-Eestis nädala jagu hiljem kui keskmiselt. Nüüd on põhjust tagasi vaadata möödunud suve veeoludele – kuidas ilmataat ja vetevana veeasjandusega hakkama said.

Suviste veeolude kujunemist mõjutas karstipiirkondades osaliselt mullune kuiv suvi ja sügis, mistõttu pikkamööda hakkas maapinnalähedase põhjavee tase alanema. Põhjaveevaru täienemisele mõjus soodsalt aga pehme ja muutliku ilmastikuga talv, sest lumevesi sai kergesti imbuda maasse. Korralikku suurvett jõgedel ei kujunenudki, kusjuures aprillis oli vett jõgedes juba vähem kui märtsis. Enamikul aastatel on olukord vastupidine.