Kevadine päike on kõige intensiivsem. Tavaliselt on okaspuudele ja teistelegi igihaljastele taimedele kõige ohtlikumad küll märts ja aprill, aga oma päikeseõrnu taimi võib kindluse mõttes varjutada varemgi.

Katted peale juba sügisel

Usinamad aednikud paigaldavad varjutuskangad tihtilugu juba sügisel enne suuremaid lumesadusid. Seda enamasti selle mõttega, et iial ei või teada, milline kevad ees ootab. Võib juhtuda, et märtsi alguses või veebruari lõpus on aias veel väga palju lund ja taimede katmine on seetõttu raskendatud või isegi võimatu. Pooleldi või üleni lume all olevate taimede ümber ei saa katteid kuhugi kinnitada. Tihti on probleem ka selles, et lumehangest taime katmiseks välja kaevama hakata ei ole ka kuigi mõistlik – nii võib külmast hapraid oksi vigastada.

Okaspuud ja teised igihaljad taimed saavad põletuse just kevadel selles olukorras, kui maa on ehk veel külmunud, ent lumi juba sulab ja taime pinnalt aurub sooja päikesega liigselt vett. Samas juurestiku kaudu veel piisaval hulgal niiskust taimes ringi liikuma ei pääse.

Piisab väga vähesest

Selleks et tekiks päikesekahjustus, on vaja vähem, kui me arvata oskame. Piisab vaid ühest ebasoodsate oludega päevast, ja kõik varjutamist vajavad taimed võivad olla selleks kevadeks rikutud.

Õnneks on väiksemate põletuste korral võimalik need taimest välja pügada, kärpida või lõigata, aga kui oma välimuse on kaotanud juba rohkem kui kolmandik taimest, muutub olukord lisaks aedniku silmailu riivamisele ka taimele eluohtlikuks. Sellist taime turgutada ja uuesti kauniks saada on raske kui mitte võimatu.

Keda varjutada?

Iga igihaljas taim ei ole päikese suhtes ülemäära tundlik, samuti ei ole tarvis kõiki liike ka alati igal kevadel varjutada. Küll aga on soovitatav seda teha kanada kuuskedega, eriti nendega, mille noored kasvud on sinakad või kollased.

Igihaljad rododendronid kasvavad parema meelega looduslikult varjulises või poolvarjulises kohas. Aga kui neile juhtub siiski päike mingil osal päevast peale paistma, võiks neidki varjutada.

Eelmisel või üle-eelmisel aastal istutatud elupuud vajavad kaitset. Elupuud on võimelised kevadel iseseisvalt kaunid püsima vaid siis, kui nad on korralikult juurdunud ja juurekava piisavalt arenenud.

Noored nulud ja pukspuud võivad samuti kuuluda riskigruppi.

Harilikud kuused, männid ja kadakad on meie tingimustes paremini kohastunud ning neid tavaliselt pole tarvis katta.

Varjutamiseks sobib kõige paremini spetsiaalne tumeroheline varjutuskangas, mis laseb läbi piisavalt õhku ja niiskust – selline on saadaval igas aianduspoes. Hea on kangas paigaldada taimede ümber ehitatud raamile või taimedele nõnda, et ta ei suruks vastu okkaid või lehti.

Varjutamiseks ei sobi kasutada kilet, peenravaipa ega katteloori!