Kui voodiriided või käterätid kodus kiiresti kuluvad ja kasutuskõlbmatuks muutuvad, siis enamasti on põhjus selles, et neid ei osata õigesti hooldada.

Hotellitekstiilide hooldamiseks on paika pandud kindlad protseduurid, mis aitavad säilitada kanga omadusi ja seda võimalikult pikka aega kasutuses hoida. Samu põhimõtteid peaks järgima ka kodus kangaid pestes.

Mis mõjutab tekstiilide eluiga?

Tekstiilide eluiga mõjutavad kokkupuuted päikesevalguse, niiskuse, tolmu ja puhastusvahenditega. Rätikutes soodustab niiske keskkond bakterite vohamist, nii et hügieeni tagamiseks peaks neid pesema vähemalt kord kahe nädala jooksul. Sama kehtib voodilinade kohta: öine higistamine ja soe keskkond on bakteritele väga meelepärane.

Rätikud ja voodipesu võib vale hooldusega kergesti ära rikkuda, kui pesta koos eri värve ja materjale. Alati tuleb järgida ka tootja nõuandeid temperatuuri, pesuprogrammi, kuivatamise ja triikimise kohta.

Käterätikud ja voodipesu

Käterätikuid tuleks pesta 70kraadise veega vähemalt 10 minutit, sest alles siis bakterid hävivad. Linade pesemiseks kasutage samuti pigem kõrgemat temperatuuri, siis võite olla kindel, et pesust tulevad hügieeniliselt puhtad linad. Ka madalamal temperatuuril saab pesu puhtaks, kui kasutate spetsiaalseid kemikaale.

Käterätikud on enamasti valmistatud puuvillast. Puuvillased materjalid peavad pesule hästi vastu, nii et võite kasutada kõrgemaid temperatuure ja tugevamaid pesuvahendeid. Kindlasti jälgige, et peseksite värvilisi ja valgeid asju eraldi, sest puuvillased tooted annavad sageli värvi.

Voodipesu ja köögirätikud on sageli valmistatud linasest kangast. Linane on antibakteriaalne ja higistamisvastane ning selle sile pealispind ei tõmba mustust ligi.

Linase miinus on kortsumine. Selle vähendamiseks on hakatud linast segama polüester- ja viskooskiudude või elastaaniga. Kui puhas lina talub masinaga pestes ja triikides kõrget temperatuuri, siis segumaterjale pestakse üldjuhul madalamatel temperatuuridel.

Luksuslikumad voodipesukomplektid võivad olla valmistatud siidist. Siid on väga õrn materjal, mis ei talu hästi higi ega päikesevalgust. Ka deodorant võib jätta siidile püsivaid plekke. Erinevalt linasest või puuvillasest kangast on siidi keerulisem hooldada. Et materjal kauem ilus püsiks, soovitatakse siidist esemeid pesta käsitsi. Siidkangaste jaoks sobivad kõige paremini õrnatoimelised pesuvahendid.


Keskmiselt viskab iga inimene aastas ära ligi 40 kg riideid, kuigi 95% igapäevaseid tekstiile on võimalik ümber töötada ja taaskasutada.

Ühe saunalina valmistamiseks kulub suur kogus puuvilla, mille kasvatamine on meie planeedile kõige kahjulikum maaharimisviis. Ühe saunalina valmistamiseks kulub umbes 5000 liitrit vett.

Saunalinade eluiga oleneb sellest, kui tihti neid kasutatakse, pestakse ja kuivatatakse. Tekstiilid kaotavad kiude, sellepärast nad “väsivadki”. Keskmiselt kaotavad saunalinad pehmuse ja imavuse kahe-kolme aastaga.

Pikemalt kasutusel olnud ja väsimusmärkidega saunalina saab mitut moodi taaskasutada. Lihtsa ja kiire näputööga saab sellest teha väiksemaid käte- või näorätikuid. Suuremad meisterdajad saavad eri rätikuid kokku õmmeldes või põimides teha praktilise ja mõnusa vannitoavaiba. Samuti on saunalinast lõigatud käepäraseid tükke võimalik kasutada koristuslappidena, mida on hõlbus pesta ja uuesti kasutada.

Vanema saunalina võib ka autosse ootele jätta, et spontaansed suplused ja piknikud pidamata ei jääks. Kui saunalina enam enda tarbeks kasutada ei taha, võib selle näiteks koduloomale pesasse või kandepuuri alla panna. Korralikud rätikud, millele oma majapidamises enam kohta ei leia, tasub annetada loomadega tegelevatele organisatsioonidele.