Eliapäeva (20. juuli) tuntakse peamiselt Setu­maal, kus seda nimetati veel ilja- ja jaka­päevaks. Kehtisid töökeelud: kui jakapäeva ei pühitseks, lööks pikne majapidamise, rehe või heinakuhja põlema ja surmaks töötegija või rikuks rahe rukki.

Setud on selle tähtpäeva üle võtnud venelastelt, kelle rahvakalendris on see juulikuu olulisim tähtpäev. Siitpeale algab sügissuvi ja lõikusperiood, vesi jaheneb jne. Seda päeva tuleb pühitseda, et mitte vihastada püha Iljad. Kuna piiblilegendi järgi on Elias tulise vankriga taevasse sõitnud, assotsieerub ta paljude rahvaste kujutluses piksejumalusega.