Maaleht ja Eesti Põllu­ma­jan­dus-Kaubanduskoda korraldavad juba 19. aastat konkurssi “Aasta Põllumees”, millega tunnustatakse inimesi, tänu kellele jõuab meie lauale igapäevane kodumaine toit. Soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.

Tänavusele konkursile on maamajanduse organisatsioonid esitanud kümme väärikat kandidaati. Tutvustame nende tegemisi Maalehe veergudel, lõpliku valiku teeb žürii sügisel.

Aasta põllumehe konkursi võitja saab auhinnaks ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. 1928. aastal võitis “Külvaja” kuju Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal. Koopia autor on skulptor Tiiu Kirsipuu.

Kuju üleandmisega soovivad Maaleht ja Põllu­ma­jandus-Kaubanduskoda rõhutada Eesti maaharimise ja põllumajanduse edendamise ajaloolist järjepidevust läbi sajandite.

Aasta Põllumees 2019 konkurssi toetab Selver.

“Mahepiimatootjad oleme seetõttu, et see on kõige elulähedasem tootmisviis – sa ei kurna ära maad ega looma,” kinnitas Helga Pikkmets, kes on juba aastakümneid oma kuuelapselise perega praeguses Lääneranna vallas mahedalt majandanud.

Üle päeva peatub Oidrema külas Mätiku talu uhke suurfarmi ees Saaremaa piimatööstuse auto, et viia umbes kolm tonni selle talu mahepiima Saaremaa tööstusesse. Sealt jõuavad tarbijateni ÖKO mahetooted: täispiim, mahejuust ja ÖKO kadakajuust.

“Saaremaa piimakombinaat on praegu ainus, kes mahepiima ostab ja mahetooteid teeb,” selgitas perenaine, miks nende piim mandrilt saarele voolab. Lisades, et ülejäänud mahetooted tulevad väikemeiereidest. Ka Mätiku talu tootmise kõrvale on rajatud talumeierei, mida peab peretütar Mirjam.

Viiendat põlve Oidremal

“Mandril ei ole väiksema võimekusega mahetööstust, suured tööstused tahavad saada päevas 25–30 tonni mahepiima, aga meie suudame pakkuda vaid kaks-kolm tonni,” lisas perepoeg Hardi Pikkmets. Ka on mandril kõik mahetootjad siin-seal laiali, nii et korraga suurt kogust kätte saada oleks väga keerukas. Nii ongi Mätiku talu mahemajandajad leidnud oma väljundi mahepiimale Saaremaal.

Siin talus ei otsusta ma üksi mitte midagi. Istume kõik koos pika laua taga ja arutame asjad läbi.
Helga Pikkmets

Pikkmetsad on Pärnumaa metsade vahel Oidrema kandis elanud juba viis põlve. Oidrema külateed nimetatakse naljatamisi Pikkmetsa uulitsaks, kuna talupere täiskasvanud lapsed on riburada pidi siin- ja sealpool külateed endale kodud-pered ja ettevõtmised rajanud.

“Meil on jõululauas 40 oma pere liiget ja väike sünnipäev on 50 inimesega, ümberkaudu on ju onud ka oma peredega,” teatas Hardi Pikkmets, ja pea kõik ametid, alates vallavanemast, nõustajast kuni tehnikahooldajani, on nende suguvõsas esindatud.

Helga abikaasa Aivar Pikk­mets, kes on nüüdseks manala teele läinud, oli aastakümneid üks mahepiimatootjate eestvedajaid, innustades neid ühinema, et pääseda mahetoodetega turule.

Oma talus alustasid Pikk­met­sad 1991. aastal kolme lehma ja 10 ha maaga. Eelmisel aastal aga kerkis taluõuest üle tee robotlüpsiga vabapidamislaut, mis on üks Eestimaa moodsamaid farmikeskusi mahepiimanduses.

“Rajasime talupidamise koos abikaasaga, nüüd on tegevtootmises abiks minu pojad Kaarel ja Siim,” teatas perenaine Helga. “Siin talus ei otsusta ma üksi mitte midagi. Istume kõik koos pika laua taga ja arutame asjad läbi,” lisas perenaine.

Suuremate otsuste ja tööde tegemisse on kaasatud ka pojad Hardi ja Mikk ning tütred Mirjam ja Karmen. Lapsed on saanud kas põllumajandusliku erihariduse või kõrghariduse.

Tütar Mirjam on loonud endale töökoha Oidremale talumeierei rajamisega. Ta töötleb viis tonni mahepiima kuus, valmistades pehmeid juuste, kohupiima, võid, jogurtit ja hapukoort.

“Mina olen see osapool, kes on kogu aeg kohal ja vastutab siin kõige eest,” teatas Helga Pikkmets.

Rajasid unikaalse mahelauda

Vabapidamislaudas on 300 loomakohta ja kaks DeLavali lüpsirobotit. 70 meetri pikkuses avaras laudas on praegu 150 looma, nii et vajadusel saaks mahekarja veelgi laiendada. Kogu laudaehitus läks maksma 1,7 miljonit eurot, millest ligi 500 000 eurot oli PRIA investeeringutoetus. Ehitati pangalaenu abil, laenu käendas Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Lauda rajamiseks tuli neil enne ära osta ka naaberkrunt, et saaks lauda ehitada karjamaadega samale poole teed.

“Meil on ehtne talulaut, kus ühel pool on lüpsikari ja teisel pool on poegimise ala, siis on ammega piimavasikate ala. Nii hakkavad järjest suuremad loomad tulema kuni tiinete mullikateni,” selgitas perenaine Helga. Nende laudamajandus on unikaalne, kus kogu kari on koos. Tavapäraselt ehitatakse eraldi laudad noorkarjale ja piimakarjale.

Lehmad liiguvad vabalt karjamaa ja lauda vahet. Robotlüpsile pole vaja maheloomi sundida, teatud ajavahemiku järel tulevad nad lauta nii jooma kui robotlüpsilt preemiaks lisasööta ampsama.

Lauda ümber on piisavalt karjamaid ja poollooduslikke rohumaid, mahedalt majandatakse ka ümberkaudseid viljapõlde. Liisingutega on soetatud kaasaegne põllutehnika. Talu kasvatab oma loomadele rukist, nisu, otra, kaera ja talirüpsi. Vilja keskmine saagikus on 2–4 t/ha.

“Minu loomad korjavad vabast loodusest päikese, mille eest maksta ei tule ja söögipoolise valivad endile karjamaalt ise,” sõnastas Helga Pikkmets lühidalt mahemajandamise põhi­mõtted.

Helga Pikkmets on võtnud sihiks mahepiima tootmise laiendamise ja on suutnud põllumajandusega tegelemiseks koondada enda ümber pere lapsed. See tubli talupere on alati üksteisele toeks ja emale abiks. Selle tulemusena on Mätiku talu laiendanud maheveiste pidamist ja mahepiima tootmist, parandanud mahe­veiste pidamise tingimusi.

Helga Pikkmetsa tege­vus on suurepäraseks näiteks, kuidas maal toime tulla, perega kokku hoida ja täita võetud eesmärke. Mahetootmisega suurendab ta tervislikku tootmist.