“Näete, baltisakslased on siiani solvunud, ei tule nad enam Eestimaale investeerima. Ainult von Rammid tulid Padise mõisa korda tegema, aga Rosenid, Stackelbergid ja teised ei tule,” teatab Priidu Pärna, viidates sajanditagustele sündmustele.

10. oktoobril 1919. aastal võttis Eesti Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega võõrandati pea kogu mõisamaa (96,6%), kõik tsaariaegsed riigimaad ja osa kirikumaast.

Seda Eestimaal läbi viidud maareformi peetakse toonase ajastu üheks radikaalsemaks Euroopas.