Pärast Teist maailmasõda laia ilma rännanud eestlastel aitas esimestel põgenikuaastatel elujõudu ning hingelist tasakaalu taastada ühine tegutsemine spordi- ja kultuuririndel. Spordist kujunes paljudeks aastateks Välis-Eesti üks mõjukamaid enesetutvustamise kanaleid, kust sirgus nii olümpiamedalivõitjaid, maailmameistreid kui ka maailmarekordipüstitajaid. Ja kuigi organiseeritud sporditegevus vaibus väliseestlaste seas arusaadavail põhjusil tasahilju 1990ndatel, pürivad nüüdki mitmed väliseestlaste järeltulijad Eesti koondisse.