“Näe, rajan parki,” seletasin. “Niitsin juba muru ära. Varsti teen voolikust purskkaevu. Kuidas vallas läheb? Kas intriige ka ikka sussitate?” Ajasime nii natuke aega juttu. Siis jätsime head aega ja Anni sõitis edasi, värske lehenumbri pakk kõrvalistmel. Võtsin jälle puukuuri uksepakul istet. Vanaisa oli ka alati seal istunud, kui puude saagimisest või lõhkumisest puhkas. Kui lehed toodi, siis istus sinna neid lugema, tuul külgi punni puhumas. Võtsin minagi sealsamas lehe ette.