Põhjalikult koostatud auditi materjalid on kogutud 2017. aasta jooksu.

Auditis on viidatud RMK-poolsetete otsestele rikkumistele FSC säästva metsamajanduse sertifikaadi vastu ja kriisisituatsioonidele kohalike elanike huvide ning nende kodukohas teostatava raietegevuse vahel, samuti mitmesugustele puudujääkidele ökoloogiliste süsteemide jätkusuutlikkuse tagamisel.

Tähelepanu juhitakse ka riigimetsa majandajate rikkumistele seoses looduskaitsealuste jugapuude hävitamise ja Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndis teostatud raietega, kohalike elanike puudulikule kaasamisprotsessile raiete planeerimisel Viimsis ja Taevaskojas, mitmesugustele konkreetseid raieid puudutavatele säästva metsamajanduse või metsaseaduse nõuete täitmise eksimustele ning loodusturismi ettevõtjate ja mesinike pöördumistele, milles konkreetsed huvigrupid praeguse RMK metsamajanduspoliitika vastu sõna võtavad.

Auditile on lisatud juhtumeid dokumenteerivaid pilte ja asjassepuutuvaid kirjavahetust EMA, RMK ja keskkonnaameti vahel ning ajakirjanduses konkreetsete juhtumite kohta ilmunud materjale.

"EMA auditi eesmärgiks on informeerida NEPConi RMK-poolsetest puudustest metsamajandamise praktikate läbi viimisel, sest riigimetsa majandajate metsamajanduslik tegevus tuleb viia täiel määral FSC sertifikaadiga vastavusse," on öeldud auditi sissejuhatuses. "Juhul, kui RMK metsamajanduslik tegevus säästvamale suunale ei kaldu, siis ei saa riigimetsa majandajad oma tegevust FSC sertifikaadi sildi all jätakata, sest vastasel juhul kahjustub kogu sertifikaadi tõsiseltvõetavus."

Audit on valminud kodanikuühenduse liikmete Linda-Mari Väli, Martin Luiga, Mati Seppi, Lea Tammiku, Paula Lepparu, Argo Vilbergi, Kadri Põlderi ja Kert Grünbergi tähelepanekute ja vaatluste põhjal, samuti oli auditi koostamisse EMA sotsiaalvõrgustiku kaudu kaasatud üle viie tuhande Eesti riiklikust metsanduspoliitikast ühel või teisel moel oluliselt mõjutatud inimese.