Põllumajandusameti teatel andis Sepakõrtsi perenaine neile esmasel pöördumisel teada, et kasvatab maasikaid üksnes hobi korras oma tarbeks ning müügiga ei tegele, ja sellest tulenevalt ei kehti talle taimekaitse jt seadused.


Meedias aga selgitas perenaine Anu Jaanikesing samal ajal, et maasikate müügiga siiski tegeletakse, aga müüakse ainult oma talu maasikaid.

Ametniku küsimusele, miks ta algselt kinnitas, et maasikate müügiga ei tegele, vastas Jaanikesing, et ei mäleta.

Kuna põllumajandusameti ülesannetesse kuulub lisaks värske puu- ja köögivilja turustamisstandardite kontrollile ka taimekaitsevahendite kasutamise kontroll, võttis amet Sepakõrtsi talu maasikate kasvukohalt kontrollproovi, milles taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud.

Umbrohus maasikapõld

Samal ajal toiduseaduse alusel Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) poolt Tallinna keskturult võetud maasika proovi tulemused näitasid taimekaitsevahendite jääke, mis jäid alla lubatud piirnormi. VTA lõpetas menetluse, lubades selle uute asjaolude ilmnemisel vajadusel taasavada.


Kasvukohalt proovide võtmist on põllumajandusamet kasutanud järelevalve käigus ka varasemalt, kuna vastuolud müüdavast kaubast võetud analüüside tulemustega võivad sellistel juhtudel viidata marjade erinevale kasvukohale. Kuna lisaks oli tegemist Eestis maasikale mittelubatud taimekaitsevahendi jääkidega, jätkas amet menetlust.

Maasika kasvupinna suuruse kohta andis Anu Jaanikesing erinevaid ütlusi.

Põllumajandusameti kontroll tootmiskohas tuvastas, et maasikaid kasvatati 2,5 ha tugevalt umbrohtunud põllul. Põllu seisukorda ja perenaise enda poolt põlluraamatus märgitud saaki arvestades võis sellest turuosaliste hinnangul jätkuda Sepakõrtsi talu müügikohtadel turustamiseks vähem kui nädalaks, tegelikult toimus müük vähemalt kolm nädalat.

Maalehe ajakirjanikud on korduvalt avaldanud soovi talu põlluga tutvuda, kuid alati on see olnud mingil põhjusel võimatu. Kui ühel korral jõuti peaaegu kokkuleppele, siis oli tingimuseks, et pildistada ei tohi ühtegi inimest ega hoonet, kuid ka selle kohtumise tühistas perenaine ajapuudusele viidates.

Ehkki Sepakõrtsi talu oli põllumajandusametile kinnitanud, et müüb ainult oma kasvatatud maasikaid, on käesolevaga tuvastatud, et ta on ostnud maasikaid ka teistelt.

Kust saadi muud tooted?

Kuna Sepakõrtsi talu on eiranud ka mitmeid muid seadusi, sealhulgas ei ole tal esitada ostu-müügi arveid ja teisi nõutud dokumente, ei ole oma põllult saadud ja müüdud koguse vahe moodustava maasika täpne kogus ja päritolu veel tuvastatud. Jaanikesengi poolt meedias avaldatud teabe kohaselt on ka muud Sepakõrtsi talu poolt Tallinna keskturul turustatavad aiandussaadused (tomat, kurk, kapsas jt) tema enda kasvatatud, samas kui põllumajandusametile antud ütluste kui kontrolli tulemuste kohaselt neid seal ei kasvatata.


Ametiasutused saavad tegutseda üksnes neile seadusega antud pädevuses. Kuna kontrollid kohapeal, proovide võtmine ja analüüsimine, asjaolude tuvastamine, ütluste ja tõendite kogumine jm võtab aega, ei ole sunnimeetmeid enne asjaolude tuvastamist võimalik kohaldada. Antud, ja ka varasemate sarnaste juhtumite, puhul antakse põllumajandusameti kogutud tõendid üle VTAle edasiste otsuste tegemiseks toiduseaduse alusel.

Talu köögiviljalett 27. juunil, kui ostjatele kinnitati, et näiteks sibul on kasvanud katteloori all oma põllul ning ka kartul, kurk ja tomat on kodumaised. Foto: Bianca Mikovitš
Maasikaletid, kus müüdi väidetavalt oma tarbeks kasvatatut. Foto: Bianca Mikovitš

Liit viskas talu liikmete hulgast välja

Eesti Maasikakasvatajate Liidu juht Elke Lillemets ütles, et liit seisab reegiltepärase marjade kasvatamise ning nendega ausa kauplemise eest.


“Meie jaoks on oluline, et tarbijal oleks kvaliteedi garantii ja ta saaks usaldada kaupa, mida endale soetab,” sõnas Lillemets.

Kui ilmnes, et Sepakõrtsi talu on müünud oma letilt marju, mis ei kuulu talle, on Eesti Maasikakasvatajte Liit otsustanud Sepakõrtsi Talu oma liikmete nimekirjast välja arvata.

“Meil on väga kahju, et selline kurioosne juhtum on aset leidnud. Tulevikus pingutame veel rohkem, et tõestada eesti maasika head kvaliteeti,” sõnas Lillemets.

Juba siis, kui sai avalikuks, et Sepakõrtsi talu maasikatest võetud proovides oli keeltatud aineid, ütles Lillemets Maalehele, et on enam kui kindel, et see ei olnud talu enda maasikas.

„Ei tea, kas ta müüs teadlikult või teadmatult oma leti pealt piiritagust maasikat. Ma ei saa seda väita, aga kipun arvama,” rääkis liidu juht toona.

Kontrollid jätkuvad

Põllumajandusamet jätkab värske puu- ja köögivilja turustamise kontrolle. Nagu varasemalt, pööratakse ka käesoleval aastal hulgiladude ja kaupluste kõrval teravdatud tähelepanu turgudele ja välimüügilettidele. Kui kauplustes on probleemid valdavalt seotud värske puu- ja köögivilja kvaliteedistandarditele mittevastavuste ja vähem päritoluriigi kohta valeandmete esitamisega, siis turgudel ja välimüügilettidel, kus kauba liikumine on kiirem ja seetõttu kvaliteediga probleeme vähem, on rikkumised seotud eelkõige päritoluriigi avaldamisega.


Kontrollide käigus kokku tehti eelmisel aastal 46 ettekirjutust ja määrati 8250 eurot sunniraha, käesoleval aastal on tehtud 17 ettekirjutust ja määratud 4400 eurot sunniraha.

Euroopa Liidu sisesel kauplemisel piiranguid ei ole, seda võib tuua nii Kreekast, Poolast ja Lätist kui teistest riikidest. Värske puu- ja köögivili peab vastama kehtestatud kvaliteedistandarditele.

Teistest riikidest vahendatud aiandussaaduste päritoluriik peab vastama tegelikkusele ja olema märgitud pakendil ja kauba saatelehel.

Müügikohal avaldatud päritoluriik peab vastama dokumentidele, andmete tõesuse eest vastutab turustaja. Isikud, kes turgudel ja välimüügilettidel viitavad värske puu- ja köögivilja Eesti päritolule ja turustavad teistelt Eesti kasvatajatelt kokku ostetud saadusi, peavad seda tõendama ostuarvete ja kauba saatedokumentidega.

Eesti päritolu kahtluse korral on põllumajandusametil võimalik võtta taimekaitseseaduse alusel kontrollproove kasvukohalt ja võrrelda analüüsitulemusi turustatavast kaubast võetud proovide tulemustega ja kasutada lubatud taimekaitsevahendite andmetega.

Kontrollide läbiviimisel tehakse koostööd teiste ametiasutustega, samuti tootjaorganisatsioonidega. Põllumajandusameti kinnitusel tehakse igapäevaselt tööd selle nimel, et Eesti turg jääks eesti tootjale ja ostja saaks usaldada aiandustoodete päritoluriigi kohta avaldatud teavet.