Majandusminister Taavi Aas selgitas, et ettepanek tehti kooskõlastatult sektoriga ja selle järgi jääb seaduseelnõust välja kohustus lisada transpordikütustesse 6,4 protsenti biokütusekomponente. Eesti ei loobuks sellega Euroopa Liidu kütusenormide täitmisest, kuid annaks kütuse müüjatele paindlikkuse pakkuda turul ka biokomponentideta transpordikütust.

Circle K tegevdirektori Kai Realo sõnul on avalikkus segadusse aetud.

“See on vale väide, et mootorikütuste jaemüüjad on esitatud nii-öelda paindlikuma eelnõuga üksmeelselt nõus,” protestis Realo, kelle sõnul kallutab riik oma ettepanekuga turgu ühe osalise kasuks.

Realo sõnutsi on avalikkuses segamini aetud kaks erinevat teemat. Üks on biokütuselisandiga transpordikütused ja nendega seotud hirmud. Hoopis teine asi on vedelkütuse seaduse ümber toimuv ning sellest tulenev konkurentsiolukorra moonutus mootorikütuste turul.

“Praegu on jäetud vale arusaam, et vedelkütuse seaduse uus versioon päästab tarbijad biokütusekomponentide kasutuselevõtust. Enamik Eesti mootorikütuste müüjatest on investeeringud teinud arvestusega, et aastaks 2020 peavad transpordikütused sisaldama 10 protsenti biokütusekomponente. Praegune lobitöö seaduse muutmise ümber on meile arusaamatu ja ootamatu. Pääseb vaid Alexela, kes tänu müüdud biometaanile ei pea fossiilsetesse vedelkütustesse biokomponente lisama,” kritiseeris Realo.