„Iseenesest on see minu jaoks täiesti totter,” kommenteerib endine maaeluminister Tarmo Tamm otsust, mis tehti kohe tema ametist lahkumise järel. “Ma arvan, et ükski maksumaksja ei annaks raha selle jaoks, et loomasööt niidetakse ja jäetakse põllu peale mädanema.”

Tamm räägib, et otsus pärast kaheaastast üleminekuaega kohustada purustatud heina kokku koguma ei olnud tema enda tahe või huvi, vaid mitmete arutelude käigus sõlmiti põllumeeste esindusorganisatsioonide vahel kokkulepe, millest lähtuvalt tegi ministeerium otsuse.

“Tähelepanuväärne on seegi, et kahe aasta jooksul, ma kinnitan veelkord, ei tulnud ministeeriumi ühtegi pöördumist, et otsus oleks ebaõiglane või et selliselt ei tohiks talitada. Üldjuhul on tavaliselt nii, et kui kellegi õiglustunnet või huvisid miski väga riivab, siis nad hakkavad kohe protestima,” ütleb Tamm.

Otsuse tegi värskelt ministriks saanud Mart Järvik, kes peab järsku suunamuutust põhjendatuks.

„Jah, see oli minu initsiatiiv, sest see nõue oli selgelt karmim euronõuetest. Koristamine on liigne ja põhjendamatu kulu ning looduse täiendav saastamine,” teatab minister, kes ise omab 34,7 hektarit maad Järvamaal, osa sellest rohumaa.